Kui hetkel on Eesti maakinodes probleem digikinole üleminekul, siis Ameerikas arutletakse laserkinole ülemineku üle. See maksab küll pea 10 korda rohkem, kui digikino, kuid on väidetavalt 60% parem. Seda eriti 3D filmide puhul, milles kontrastsuse ja värvi kaod on kordades väiksemad, kui Xenon lamp projektorite puhul.
Mis siis teeb laserprojektori heaks või paremaks vanast heast surugaas projektorist? Nimelt on laser väga kontsentreeritud valgusallikas ja valguse lainepikkus vägagi täpselt paigas. Xenon-lamp projektoril on hajuvus suur ja ka kaod suuremad. Kuhu valgus siis kaob? Xenon-lambil on eluiga, ehk siis kui satud vaatama filmi kinos, kus lambi eluiga hakkab lõppema, siis võib kaduma minna kuni üks kolmandik värvist ja kontrastist, sama projektoriga 3D-filmi vaatamise puhul, kus prisma jagab pildi veel kaheks valguskanaliks on tulemus veelgi ähmasem ja kaod suuremad, sest algsest 30k lumenist on vana lambi puhul haihtunud kolmandik ja järelejäänust läheb pool kaduma 3D-pildi tegemiseks. Seega võib ruumiline kinoelamus nadiks jääda.
Laserkinos on projektsioonilambi asemel kinoprojektoris laserid, mille lainepikkust muudetakse liigutatavate peeglite abil, iga piksli kohta pildil on laserdiood. See teeb projektori hinna kalliks, kuid samas jääb ära projektori lampide vahetus.
Samas on ka laserprojektorite puhul lisaks hinnale veel ka tervise küsimus, kas vaataja nägemine pärast kinokülastust säilib? Esimene projektor on USA-s üles seatud ning käivad kooskõlastused kohaliku terviseametiga.
Projektile on õla alla pannud Microsofti osanik Paul Allen, kes rahastab laserkino arendusprotsessi.
Laserkino võimaldab suuremat kaadrisagedust ja pildi resulutsiooni, see omakorda seab kõrgemad nõuded projektsiooniseadmetele, kiiremad graafikaprotsessorid ning rohkem salvestusmeediumi ruumi neelavad filmid. Samas muudab see kogu filmitööstust, sest on tarvis ka paremat tehnikat filmi üles võtmisele ja töötlusele. Samuti muudab see mitmeid kõrvalharusid, näiteks salvestusseadmeid ja võrgutehnoloogiat. Suurem andmemaht nõuab suuremaid kõva- või mälukettaid. Pildi suurem resolutsioon ja kaadrisagedus nõuab kiiremat võrguühendust. Mingi ajanihkega jõuab see kõik ka kodukino süsteemidesse, näiteks täna juba müügil olevad 4k telerid ja 4k striimitavad telekanalid ning filmilaenutus keskkonnad.