Rakendusprogrammid, nagu MS Office, Adobe Photoshop või Premiere Pro, on oma värskeimate versioonide puhul väga ressursinõudlikud, mistõttu võib nendega töötamine olla 4-5 aastat vanal arvutil tõeline katsumus. Kui oled kõik Adobe uuendused usinalt peale pannud, võib juhtuda, et saad küll tööd tehtud, kuid töörõõmu see enam ei paku. MS Office’i puhul on ressursikasutuse kasv vähem märgatav, välja arvatud juhul, kui osaled kümne osalejaga Teamsi koosolekul.

Turvalisust tõstvad lisad, mida programmid iga uuendusega saavad, on sageli kosmeetilised ning programmide põhiline funktsionaalsus on jäänud aastakümnetega samaks. Näiteks Photoshop 7.0 – selles on kõik vajalik olemas: veebiekspordi võimalus, piltide kihid, pintslid ja fotode värvide korrigeerimine. Programm avaneb sekunditega ega küsi Adobe serverist litsentsi kehtivuse kohta, võrreldes Photoshop CC viimase versiooniga, mille käivitumine võtab isegi väga heal arvutil aega pea pool minutit, enne kui avaneb tervitusaken.

Seega pole programmid ajapikku tingimata paremaks läinud; nad jälgivad ja koguvad pidevalt infot, et veenduda litsentside kehtivuses ning kohandada kasutajaliidest. Viimaste suuremate uuenduste hulka Photoshopis ja teistes rakendusprogrammides kuulub generatiivse tehisintellekti kasutuselevõtt, mida vanemates programmides polnud, ning analüütika kasutamine järgmiste kasutajate sammude etteaimamiseks.

Vanemate programmide litsentsid on järelturul sageli soodsamad võrreldes tarkvara kui teenuse lahendustega, kus sageli küsitakse 20 eurot kuus ühe rakenduse eest. Adobe, oma monopoolse positsiooni tõttu, küsib 50 eurot oma pilvelahenduse eest, samas kui vana Photoshop maksab järelturul 35 eurot. Photoshop 7.0 jookseb endiselt vanal Lenovo X250 sülearvutil ilma olulise graafikakiirendita, 8 GB RAM-mäluga ja Windows 11 Pro operatsioonisüsteemiga.

Videotöötlusprogrammide, nagu Adobe Premiere Pro, vanemate versioonidega võib aga olla keerulisem. Ehkki vanemad versioonid võivad töötada, on nende käivitamine tihti problemaatiline. Näiteks Premiere Pro CS6 suudab küll klippe töödelda, kuid nende importimine ja töötlemine võib osutuda väljakutseks. Kuid kui see töötab, võib renderduskiirus olla siiski üllatavalt kiire ja efektiivne, isegi vanemal riistvaral, nagu Intel i5 viienda põlvkonna protsessor.

Vanemate programmide kasutamisel võiks kaaluda ka vanema operatsioonisüsteemi, nagu Windows 7 või XP, kasutamist, mille saab järelturult 5-10 euroga. Rakendusprogrammid tuleks samuti soetada eBay kaudu, sest tarkvaratootjad on kõik vanad prooviversioonid veebist eemaldanud või peitnud.

Kokkuvõtteks, kui eesmärk on videoblogi loomine, on uue Maci ostmine ja igakuine 25-100 euro suurune tarkvarakulu majanduse elavdamise seisukohast kasulik. Kuid sama tulemuse saavutamiseks võib kaaluda ka soodsamat alternatiivi: Lenovo X250, mis maksab umbes 100 eurot, ning legaalne järelturu tarkvara vahemikus 20-150 eurot. See kombinatsioon võimaldab luua nii veebiklippe kui ka dokumentaalfilme.

The post Vanad programmid on kiiremad first appeared on Digitugi.

Eesti ID-kaardi kasutamisel on üks oluline ja ilmne puudus, mis vajaks optimeerimist. Kui dokument on saadetud riigiasutuste poolt ja see on lisaks allkirjale ka krüpteeritud, siis tekib probleem, kui ID-kaart on vahetatud uue vastu.

ID-kaardil on uus kiip ja vana kaardiga avatavaid krüpteeritud dokument see ei ava, selleks on tarvis vana kaardi kiipi ja sellele kehtivaid sertifikaate.

Loogiline eeldus oleks, et uuendades oma ID-kaarti, säilitaksid kõik eelnevalt ID-kaardiga krüpteeritud dokumendid oma kasutuskõlblikkuse. Paraku see nii ei ole. Kui vahetate oma ID-kaardi, siis kaasnevad sellega uued sertifikaadid ja kõik eelmise ID-kaardiga tehtud krüpteeringud muutuvad automaatselt kasutuks. Neid saab avada ainult vanaga ID-kaardiga seni, kuni see on kehtiv.

Dokumendi puhul on võimalik näha sertifikaatide kehtivust ja kui näiteks teise osapoole sertifikaat kehtib, siis saate paluda neil saata teile dokument krüpteerimata koopiana, mida riigiametnik tõenäoliselt ka teha suudab. Probleem tekib, kui tegemist on lepinguga ning teil pole paberkoopiat sellest. Sel juhul ei ole võimalik lepingu kehtivust kontrollida, eriti kui leping on allkirjastatud ja krüpteeritud rohkem kui viis aastat tagasi.

Suhtlesin ID-kaardi kasutajatoega, kuid neil pole sellele probleemile lahendust pakkuda. Üks võimalik lahendus oleks teha kõikidest saabuvatest dokumentidest ja tõenditest alati endale dekrüpteeritud koopia ning vajadusel kasutada selle krüpteerimiseks näiteks 7-Zipi või muud krüpteerimisvahendit. See tagab, et saate oma dokumente ka pärast ID-kaardi vahetamist edukalt avada ja kasutada.

Samuti tõstatub küsimus, miks pole seda piirangut kuidagi kommunikeeritud, kui kaotad ID-kaardi ja taotled uue siis selle protseduuriga jääd oma digitoc konteineritest ilma, lahti sa neid enam ei saa.

Riigiasutused peaksid selgelt ja arusaadavalt informeerima selliste piirangute ja tagajärgede olemasolust, mis kaasnevad ID-kaardi vahetamise või kaotamisega. Samuti tuleks kaaluda võimalusi, kuidas hoida digitaalsete dokumentide ligipääs olemas ka uue ID-kaardi puhul, näiteks võttes kasutusele parema sertifitseerimise ja autentimise protseduurid.

The post ID-kaart jätab su krüpteeritud dokumentidest ilma first appeared on Digitugi.